Salvrätikutehnikas kast / Decoupage Chest

Ma pole enam aastaid midagi salvrätikutehnikas teinud, kuid seda kasti käsitööpoes nähes, tuli tahtmine uuesti proovida. Ütlen ausalt, et tulemus pole päris see, mida tahtsin. Tagantjärele mõeldes tegin esimese vea selles, et jätsin puidu liivapaberiga lihvimata. Kast näis ühtlane, kuid värvides tulid vead välja.

Lootes kumerused positiivseks keerata, katsin kasti nö. vanandava (crackle) lakikihiga, kuid panin (vist) liiga õhukese kihi, sest seda pragunemist pole nii palju näha, kui lootsin. Hästi vaadates on, näiteks allpool olevast lillest paremal. Ma pole kindel, kas uuesti katmine asja parandaks ja seepärast jätan nii nagu on.
Lõpetuseks, mina pole küll rahul, aga tütar oli rõõmus, et sai enda asjadele uue lillelise kasti ja see ongi asja juures põhiline.

I have not used decoupage technique for years, but wanted to try it again when I saw this wood chest in the craft store. Let me be honest with you, it did not come out as I hoped. My first mistake was not to sand the chest before as the wood seemed smooth but the flaws came out while painting. 
So, I hoped to make it better with crackle finish, which should have given an old look but you can't see the effect that much. If you look bit on the right side of the flower on the second picture, then this is how it shows. Maybe I should have put a thicker layer of finish but I will not reapply for now and leave the chest as it is. 
So, although I may not be happy with the result, my daughter was very exited to get new box for her stuff and that the most important thing. 

Ilusat sügist!
Enjoy the fall!

Pitsiline vest / Eyelet Ribbing Top

Augusti alguses kuulutas Anna oma blogis välja uue kooskudumise. Olen ta kudumite suur austaja, aga järgi proovimiseni polnud seni jõudnud. Selle pitsilise topi kudumises otsustasin osaleda, sest muster oli väga ilus ja tahtsin juba tükk aega ülevalt alla ning õmblusteta kudumist proovida.

Alguses plaanisin ikka endale kududa, kuid siis mõtlesin, et pole ammu lastele midagi teinud ja kudusin hoopis tütrele vesti. Ta oli väga koostööaldis ja alati valmis selga proovima.

Originaalmuster polnud lastele mõeldud. Kohandamisel võtsin aluseks kõige väiksema suuruse ja jagasin arvud kahega, kuid lähtusin ka oma sisetundest. Olen tulemusega rahul, vest tuli täpselt paras, ilusti ümber. Vardad 3mm ja lõngaks kunagi ostetud tokid (lõngavöö läks kaduma, kui leian, siis lisan nime).

When Anna anounced new KAL in her blog, then I wanted to take a part. I have always admired her knits but somehow never made it to actual knitting but top-down and seamless knitting was something I wanted to try out.

The initial idea was to knit a top for myself but then I decided to knit a vest for my daughter instead. She hasn't gotten anything new for a while and was very happy to try it on.

I had to adjust the pattern for a kid, so I took the smallest size, divided all numbers by two and followed my own knitter-instincts. I think it came out very well and fits perfectly. Needles were 3mm and yarn from stash (will add the name later).

 

Mulle meeldis. Kui võtad aega ja loed mustri korralikult läbi, siis on kõik väga loogiline ja arusaadav. Väga mõnus kudumine. Suur tänu mustri eest ja kaasaarvamast!

It was my first time to follow Anna's pattern and I loved it. If you take time to read the pattern through and think about it, then its all very logical and simple. Very good experience. Thank you for the pattern and chance to participate!

Lumemarja rätik ehk Mustrimaailma salakudumise rätik / Snowberry Scarf aka KAL in Mustrimaailm forum

 

Ma polnud tükil ajal ühtegi pitssalli kudunud ja kui Mustrimaailma foorumis kuulutati välja uus pitsiline salakudumine, siis ma kohe pidin osa võtma. Vastavalt juhendile varusin Haapsalu salli lõnga (Reesi käest ostetud), peoga pärleid ning 2.5mm vardad (õpetuses oli 3mm). Varras oleks võinud küll natuke suurem olla, kuid ei kurda, ilus tihe rätik tuli. Eriti meeldib mulle see keskmine parempidine vahekude. 

Ma polnud kunagi enne pärleid sisse kudunud ja kuigi sellega oli natuke mässamist, on tulemus  igati vaeva väärt ja proovin kindlasti veel, sest pärlid teevad iseenesest lihtsa kudumi erilisemaks. 

Originaalis oli lõpukordusi kaks, mina tegin kolm, sest rätt oli natuke väike. Ääresakid oleksid võinud suuremad tulla, võibolla võtan kätte ja venitan uuesti, aga tegelikult on ka nii kena.

I haven't knitted a lace shawl for a long time, so when the new lace KAL was announced in Mustrimaailm forum I just had to participate. Per instructions Haapsalu shawl yarn (sold by Rees), handful of beads and 2.5mm knitting needles (should have been 3mm) were used. Needles could have been a bit bigger but I don't complain, it looks pretty, especially the plain knit in between.

Knitting with beads was a new technique for me and although it is a bit of a hassle, it looks very pretty and adds charm to an otherwise plainer knit. I will use the beads in the future again for sure.  Also, the original had only two repeats with nupps but I made three, as the shawl was a bit too small otherwise. Maybe I will stretch it out to get a better finish but will see. 

Lilly, suur tänu vedamast ja mulle sallikudumisisu tagasi andmast!

Thank you Lilly for organizing this knitting project and reminding me how much fun it is to knit lace! 

PS. Lumemarja nimi on minu enda väljamõeldud, sest just see tuli pähe kui valgel põhjal punakaid pärleid nägin. Originaalnime ei tea.

PS. The name "Snowberry" came to me when I saw the reddish beads on white background. I dont know the original name of the pattern.

Väljakutse / Challange

Helen esitas mulle oma blogis väljakutse, millele sain nüüd vastata, sest pildid jõudsid kohale.

1. Parim lapsepõlvemälestus. Räägi, mis spontaalselt meelde tuleb.

Kui ma selle küsimuse peale mõtlema hakkasin, siis esimesena ja kõige elavamalt tuli meelde mänguväljakul käik. Me elasime linnast väljas, tegelikult üldse mitte kaugel, vaid 5 kilomeetrit, kuid lapse jaoks on see ju tohutu maa. Ühel suvepäeval viisid vanemad mu linnas asuvale mänguplatsile, mäletan sealset karuselli. See oli selline, kus istusid kiige sisse ja siis tiirles. Täpset vanust ei mäleta, kuid ju ma umbes neljane olin. Muudest mälestustest on meeles vanaema lehm ja kass. Lehm oli hirmutav ja kass ei andnud end pai tegemiseks kätte. Ema töö juures sööklas pakutud metallist alusel vaniljejäätist mäletan ka, aga mida sinna peale pandi, kakaod või kaneeli?

2. Kas sinu lapsepõlvekodus või suguvõsas tehti käsitöid?

Lühike vastus on jah.

Emapoolne vanaema kolis meie juurde elama kui olin umbes nelja aastane. Ema leidis vanaema tikitud ja heegeldatud esemeid, kuid  mina mäletan teda vaid sokke kudumas, ikka kaks lõnga koos, siis jäid sokid mõnusalt kirjud ja alustamise lõngaotsi ei peitnud ta kunagi ära vaid jättis alles, sest siis sai sokid kokku siduda.
Täpset ajahetke ma ei mäleta, kuid arvan, et tegin oma esimesed kudumiskatsetused just vanaema kõrval. Silme ees on stseen, kuidas ma ta poolikut sokki üritasin edasi kududa ja tulemus polnud kõige edukam, sest silmad jooksid varraste pealt maha. Vanaema rikutud soki pärast pahandamas ei mäleta. Heegeldama õpetas mind ema, ikka ketti ja sambaid.
Vanaema süstis minusse ka metsas marjul ja seenil käimise harjumust. Ta ise tahtis minna ja kuhu mindki jätta, ikka kaasa. Ta oli alati väga uhke, kui imepisikesi seeni nägi, sest see näitas, et silmanägemist veel on. Vanas eas ta enam käsitööd ei teinud, vaid hakkas raamatuid lugema.

Isapoolse vanaema käsitöö(tegemise)st mul mälestusi pole, kuid tean, et ta tegi, üks valge heelgeldatud õlasall on mul vanemate juures olemas. Vanaisa oli aga väga tubli puidutöö meister ja mu isagi on väga lahtiste kätega, kes kodus ehitab ning parandab. 

Mu ema koob ja õmbleb, ta on ka tikkinud ja heegeldanud, kuid pole neile kindlaks jäänud. Lapsena õmbles ta meile riided selga ja vajadusel teeb seda ka praegu, aga ta on kõige parem riiete parandaja, keda ma tean. Kui tema ei suuda välja mõelda, kuidas mõnda rebenenud kohta või auku parandada, siis ei suudagi keegi. Mu õde koob samuti, talle meeldib kampsuneid teha.

3. Kas sinu praeguses kodus on vanemate/vanavanemate valmistatud esemeid? Lisa mõni foto.

Vanaema tehtud asju mul siin kaasas pole, nii et tänu emale asjade välja otsimise eest ja Liiliale pildistamast!

 

 

See kotitoorik on mu Kanada vanatädi käest, kes samuti käsitööd tegi. Küllap andis ta selle meile lootuses, et me selle ära lõpetame, kuid seda aega pole veel kahjuks tulnud.

Üks näide ka mu ema käsitööst. See hiir, mille peal mu tütar istub, on mu ema õmmeldud. Lõige on võetud mu venna vana kaisulooma pealt, originaal kulus lõpuks nii läbi, et sellest ei jäänudki suurt midagi järele. Nüüd on käes lemmiklooma teine põlvkond.

Suur tänu Helenile teatepulga edasiandmise eest. Mõnikord on hea ja vajalik maha istuda ja meenutada. Annan väljakutse edasi Aetile.

Tänud lugemast!

Kinkekotid / Giftbags

Usas on laste sünnipäevadel kombeks, et ühtegi väiksemat külalist ei lasta minema väikse kingikotita. Viimase sisu suhtes pole kindlaid reegleid, mõni paneb sinna kommi, teine väikese mängu, pliiatseid, või mullitajaid vms. Meie laste sünnipäevapidu oli sel nädalavahetusel ja kingikotiprobleem sellega seoses vägagi aktuaalne. Asjad, mis sisse panna olid mul olemas, kuid kotte mitte, sest ma ei leidnud poest ühtegi, mis mulle päriselt meeldinuks ja seepärast katsetasin ise tegemist.
Aluseks võtsin pruuni võileivakoti (spetsiaalsed paberkotid) ja trükkisin templi ning musta värviga pildi peale.

Siis kasutasin värvipliiatseid ja tegin pildi värviliseks ning lõbusamaks.

Kahel emal, kes samuti peole tulid, oli hiljuti sünnipäev ja kuna ma polnud neile veel kingitust andnud, tegin veel kaks kotti nendegi jaoks. Erinevus on vaid templis, muus osas on samad. 

Kotid sulgesin tagant kleepsuga ja nimed panin sildiga külge.

Viimasel pildil on näha, kuidas  kõik 15 kotti oma kätteandmist ootavad. Neid oli tore teha ja ma arvan, et õnnestusid päris hästi.

Here is very common that no little birthday quest leaves the party without getting a little gift "goody bag". There are no real rules what to put into these bags, it could be candy, toy or a game, pencils, bubble mixture etc., it depends of a kid.  
Our children celebrated their birthday last weekend and I decided to decorate the bags by myself this time.
First, I took brown sandwich bag and  using black ink and rubber stamp printed a picture. 
Then I used colored pencils, to make the pics cuter.

Two moms who also attended the party had a birthday recently, so I decorated couple of more bags. Similar process, except the picture.
I used the stickers to close the bags, names are printed on paper and hanging by thread. 
On a last pic are all 15 bags waiting before the party. 
It was a fun project and I think these came out nice.
  
Nautige viimaseid suvenädalaid!
Enjoy the last weeks of summer!