Sihtotstarbeline kotike

Viltmisega on see häda, et kunagi ei tea, mis pesumasinast välja tuleb. Nii vedelesidki mul juba pikemat aega käsitöökorvis kaks untsuläinud viltimist - üks sall ja üks liiga väikseks muutunud kott. Materjaliks oli mõlemal ilus punane ja kuidagi kahju oli ka neid nii seisma jätta. Heegeldab blogi vaadates hakkas mõte liikuma ja valmis selline kott:

 

Lilled tikkisin peale tavalise villase lõngaga, lisasin juurde pärleid ja natuke kuldset kangavärvi ka.

Aga, et mis otstarve sellel kotil siis on? Võileivakotikeseks oli mõeldud. Ma võtan tavaliselt toidu tööle kaasa, mõtlesin, et oleks armas millegi muuga kui kilekotiga käia.

Sall

Käsitöö tegemisega on mul nii, et kui ikka ühtegi ideed pole, siis ei saa ka midagi tehtud. Lõpuks sain end kättevõetud ja kudusin sõbrannale sünnipäevaks salli. Talv on tulemas ja midagi isetehtut tundus olevat sobivaim ja parim kingitus. Materjaliks on Jõgeva Villavabrikust ostetud villane lõng ja muster vanast saksa ajakirjast.

 

Sall on 159 cm pikk ja 29 cm lai. Ülemisel pildil on sall tervikuna, alumisel detail mustrist.

Lillelinik / Flower doily

Ühel päeval oli mul rohkem aega ja kolasin siis mööda hiina lehekülgi. Silma jäi see linik, mille pilti olin varem kellegi blogis näinud. Nüüd sain mustri ka ja ei saanud kuidagi tegemata jätta. Liniku diameeter on 43 cm ja selle heegeldamine läks üllatavalt kiiresti.

Selline toredalt kevadine linik tõi mulle meelde lihavõttepühad. Järgmiseks proovin jõuluasjad käsile võtta, sest nagu öeldi kohalikus TV-shopis - jõulud pole enam kaugel, kõigest 3 kuud on jäänud.

Tegelikult peaksin hakkama hoopis sokke kuduma. Ma olen enne sokke kudunud, aga pean nüüd piinlikusega tunnistama, et ma üldse ei mäleta enam, kuidas otsast kahandada. Viimasel korral kahandasin neljast kohast ja see sai nii kole, et teist sokki enam ei teinudki ja esimese harutasin ka üles. Eks ma võtan mingi õpetuse ette ja hakkan katsetama. Jõgeva villavabrikust ostetud lõng on juba pestud ja ootab kerimist ning kudumist.

Sinine laudlina

Eelmise liniku vaimustuse alustasin kohe järgmist. Siin see nüüd on:

Mustri leidsin ühest vanast Magic Crochetist ja seda nähes ei suutnud tegemata jätta, sest muster oli nii erinev sellest, mida enne teinud olen. Lõnga kulus natuke üle 100 grammi ja liniku diameeter on 73 cm. Kuna mul siin sobivat ümmargust lauda ei ole, siis jääb ootama õiget lauda või uut omanikku, ükskõik kumb siis enne tuleb.

Valge linik

Liniku diameeter on 39cm. Muster pole tegelikult keeruline, kuid alalõpmata juhtus, et unustasin kuskile mõned sambad tegemata või tegin neid ülearu. Nii oligi tulemuseks see, et valmissaamine võttis märgatavalt kauem aega kui ma arvasin. Aga lõpuks ta ikka valmis sai.

Siil ja hobune

Nädalavahetusel lõpetasin oma järjekordse pildi tekkimise. Mustri autoriks on Margaret Sherry. Tema loomatemaatilised pildid on alati väga armsad ja toredad. Enamasti kohtab ta mustreid UK tikkimisajakirjades.

Pildi suuruseks on 12x19 cm ja kes hästi otsib, leiab sealt ka siilipoisi.

Taaskasutus

Väike vaibake, läbimõõduga 50 cm. Kasutatud materjaliks on mehe vanad t-särgid ja mõned vanad soonikud. Oleks ju võinud suurem olla, aga materjal sai otsa.

Vilditud kott

Jõgeva villavabriku heidest tehtud vilditud kott. Koti heegeldasin kinnissilmustest ja mustri tikkisin heidega peale enne viltimist. Üsna raske töö, sest heie kippus kogu aeg katki minema. Mustri algidee pärineb prantsuse tikkimisajakirjast. Hiljem tahtsin lisada punaseid triipe sellele valgele osale (panin punase heide sinna peale), aga enam ei jäänud külge.

Villaheidest sall

Pikkus 159 ja laius 19 cm. Kuigi tulemus on pehme ja kaelas mõnus, ma heidest heegeldamist enam ette ei võtaks, kipub kogu aeg katki minema.

Heegeldatud kott

Olen juba pikka aega imetlusega vaadanud teistes Isetegiija blogides olevaid motiivikotte. Lõpuks mõtlesin, et pean ikka endale ka ühe tegema ja loomulikult alustasin vaid hägusa ideega, milline see välja peaks nägema. Tulemuseks oli see, et ma vist harutasin rohkem kui heegeldasin. Eile õhtul lõpetasin koti, mis oli mu esialgsest ideest üsna kaugel, aga eks järgmine kord tean paremini.

Rihm on nii pikk, et kotti saab kanda üle rinna risti. Heegelniiti kulus 100 grammi ja voodriks üks vana seelik. Kasutatud aasad on originaalis mustast plastmassist, aga kuna need kuidagi ei sobinud, siis heegeldasin sama värviga üle. Leidsin need mingi vana mapi küljest.

Lillelinik

Susal oli blogis väga ilus linik. Ma pole küll kunagi linikute heegeldaja olnud, aga seda ei saanud kohe tegemata jätta. Aitäh Susa, õpetuse eest! Alguses proovisin tärklisega tärgeldada, aga siis jäid rohelised ja punased osad "mõnusalt" jahused. Põrgukiz soovitas oma kommentaarides suhkruga tärgeldamist, proovisin seda ja tulemus on väga hea. Aitäh sulle! Ei teinud väga kanget suhkrulahust ja nii ei jäänud linik ka väga kange, vaid täiesti paras.

Heegeldatud kaelakee

Katsetasin kaelakee heegeldamist. Lõpptulemus sai selline, aga ise ma rahule ei jäänud. Probleem on selles, et kee osa hakkab keerama. Proovisin tärgeldada (vee ja tärklise seguga), aga tärklis jäi punase peal väga näha.

Siilid

Tunnistan ausalt - minu lemmikloomaks on siil ja seekordsed kaks valminud tööd kujutavadki just seda olevust. Esimene pilt valmis umbes aasta tagasi, teise lõpetasin eile õhtul.

Heegeldatud siil

Heegeldamise seisukohast on see palju lihtsam kui eelmised ning lisaks sellele on tal imearmsad väiksed kõrvad, mida pildi pealt kahjuks näha pole.

Heegeldatud siilid

Kaks vahepeal valminud siilikest.

Salvrätikutehnikas kandikud

 

 

Õppisin, et mõtekas on liimida väiksemaid detaile, terve salvrätik kipub katki minema ja tulemus pole piisavalt ilus.

Gobelään

Tegemist mõnede aastate taguse koolitööga, raamil tehtud gobelään. Õppisin siis TÜ rahvuslikku käsitööd. Üks ainukesi asju, millele ma korralikult kavandi tegin ja seda ka järgisin.

Motiivisall

Susa blogist olin selle salli mustri juba ammu arvutisse salvestanud, nüüd aga otsustasin ära teha.Kuigi sall sai natuke kipakas, olen rahul. Tahtsingi just sellist, kust ainult lill mõjule pääseks, st mustal taustal must sall.

Vilditud kotid

Need on siis mu viltimise tulemusena tekkinud kotid:

Mõlemad on tehtud Jõgeva villavabriku heidest, sinine heegeldatud kinnissilmustega ja punane kootud varrastega nr. 8. Kummaline on vaid see, et kuigi punane oli palju augulisem kui sinine, tõmbas ta palju rohkem kokku, oma poole kindlasti. Alguses tegin sinise jaoks rihma ka juurde, siis aga vaatasin, et panen pigem luku külge ja las jääb selliseks kotikeseks kuhu vajadusel mõni kosmeetikaasi sisse panna. Punane aga rikkus oma kokkutõmbamisega kõik mu ilusad plaanid ära, läks nii väikseks, et nüüd pean vist mõne pisipiiga leidma, kellele see paremini sobiks.

Tikitud rebane

Tunnistan ausalt - tegelikult meeldib mulle väga tikkida. Lõpetasin just oma rebasega pildi, pole seda veel õieti viimistledagi jõudnud. Tikkisin seda teist korda, esimene läks kingituseks, aga kuna muster nii meeldis, siis pidin ju uuesti tegema. Foto kvaliteet sai küll natuke kehva, sest parem aparaat oli vahepeal reisima läinud.

Salvrätikutehnikas tööriistakast

Kastike on mõeldud ehete tegemiseks vajalike töövahendite hoidmiseks. Kaunistamiseks kulus üks piltidega salvrätik. Lõikasin motiivid välja ja harutasin nii palju aluskihte alt ära, et alles jäi ainult õhke pealmine pildiga leht. Siis katsin selle koha liimiga, kuhu pilti tahtsin panna, panin pildi peale ja katsin uue kihi liimiga. Algaja asi - mõned õhumullid jäid ka alla, need oleks pidanud pintsliga ühtlaseks siluma. Aga vaatamata sellele olen lõpptulemusega rahul. Kuivas u. päeva.

Pärlimängud

Lehekestega kaelakee

Kaelakee tegemise idee sain ühest USA pärliajakirjas. Lehed on (vist) klaasist, Tsehhi päritolu. Alguses lootsin, et õnnestub ainult niidiga hakkama saada, aga siis ei jäänud sellele mingit kuju ega vormi. Nii kasutasingi pärast veel spetsiaalset käsitöö traati, millega lehed ja pärlid kokkuühendasin. Iga lehe otsas on samuti väike pärl.

Teisi igapäevaseks kandmiseks sobivaid ehteid: